Foolhape raseduse ajal

Rasedust planeerides ja raseduse ajal tarbivad suurem osa naisi foolhapet sisaldavaid toidulisandeid, nii arsti soovitusel kui ka iseenda algatusel. Turul on saadaval lihtsalt foolhapet, seda sisaldavaid multivitamiine rasedatele ja ka metüülvormis folaati ning seda sisaldavaid multivitamiine.

 2019 aastal tehtud Purdue ülikooli uuringud on avastanud, et paljud rasedad naised ei saa piisavalt olulisi toitaineid isegi toidulisandite võtmise korral. Lisaks võib enamik naisi saada liiga palju naatriumi ja foolhapet, mis on tõenäoliselt tingitud toidulisandite tarbimisest. Seejuures on rasedatel puudus ka folaadist.(1)

Referaadis uuritakse selle vastuolu põhjuseid ja võimalikke lahendusi rasedate jaoks, kellel on Eesti andmetel soovitatav tarbida 500 µg päevas. (2)

1. FOOLHAPPE TARBIMISE RISKID

Tavaliselt ei tehta rasedust arvele võttes vereanalüüsi foolhappe tarbimise vajaduse välja selgitamiseks konkreetse naise puhul. Enamasti on patsient naistearsti juurde minnes juba 8-10 nädalat rase, aga loote arenguks on folaadid vajalikud raseduse algusest peale.

1.1. Foolhappe tarbimise võimalikud negatiivsed tervisemõjud

Folaadi metüül- või formüülvormiks muutmise aktiivsus on inimestel väga erinev. Kui keha seda teha ei jõua, võib veres esineda metaboliseerumata foolhapet. Ei ole teada, kas metaboliseerumata foolhappel on bioloogiline aktiivsus või kas seda saab kasutada folaadi staatuse biomarkerina. (3) Isegi väike päevane annus 400 mikrogrammi võib põhjustada metaboliseerumata foolhappe kogunemist vereringesse. (4),(5)

Mitmed uuringud näitavad, et metaboliseerumata foolhappe krooniliselt kõrgenenud tase võib avaldada kahjulikku mõju tervisele, sealhulgas suurendada vähiriski. (6), (7), (8) Mitte kõik uuringud ei nõustu sellega ja on vaja veenvad tõendid, et metaboliseerumata foolhape mängib otsest rolli.

Uuringud näitavad, et tervete rakkude kokkupuude adekvaatse foolhappe tasemega võib kaitsta neid vähkkasvajate eest. Vähirakkude kokkupuude foolhappe kõrge tasemega võib aga aidata neil kasvada või levida. Arvatakse, et risk võib sõltuda vähi tüübist ja inimese terviseseisundist. (9)

Keha kasutab folaati ja vitamiini B12 sarnaselt, mis tähendab, et mõlema puudus võib põhjustada sarnaseid sümptomeid. Sel põhjusel võivad foolhappelisandid varjata B12-vitamiinist põhjustatud megaloblastilist aneemiat ja põhjustada B12-vitamiini vaeguse avastamata jätmist. (10)

Ravimata jätmise korral võib B12-vitamiini vaegus põhjustada pöördumatuid närvikahjustusi. Riskirühma kuulvad ka taimetoitlased, veganid ja nende vastsündinud, seedetrakti häiretega inimesed. (11)

Liiga suure foolhappe lisamine raseduse ajal võib suurendada insuliiniresistentsust ja aeglustada laste aju arengut. (12), (13)

1.2. MTHFR geenimutatsioon

MTHFR-i mutatsioonide korral tuleks foolhappe annustest loobuda, kuna patsiendi biokeemiline/geneetiline taust välistab 5-MTHF-i, aktiivse ühendi korrektse varumise. Füsioloogiline annus 5-MTHF-i (800 μg) möödub MTHFR-i blokaadist ja seda peetakse viljakusprobleemidega paaride jaoks tõhusaks raviks. (14)

Meie seas võib selle geenimutatsiooniga olla kuni 50% inimestest (15), kelle jaoks foolhappe toidulisandina tarvitamine ei tõsta folaatide taset piisavalt. Üleliigse foolhappe kogunemine vereringesse võib aga muuta nad vastuvõtlikuks selle negatiivsetele tervisemõjudele. Viljakusprobleemidega naised võivad tarbida foolhapet pika perioodi, isegi aastate jooksul, mil nad proovivad rasestuda.

2. FOOLHAPPE ALTERNATIIVID

2.1. Metüülfolaat

5-metüül-THF biosaadavus toidulisandites on sama või suurem kui foolhappel. (16) Kõigi eelnevalt käsitletud terviseprobleemidega seoses näitavad varased andmed, et foolhappe asemel l-metüülfolaadi lisamine võib neid riske leevendada. Sama uuring soovitab, et teadaolevate MTHFR-i mutatsioonidega naised võivad saada kasu l-metüülfolaadi lisandina tarvitamisest. (17)

Vastuolu seisneb selles, et geenimutatsiooni hakatakse uurima siis, kui on juba sündinud neuraaltoru defektiga laps, korduvad raseduse katkemised ja viljakusprobleemid. Enamik naisi ei tea, kas just neile on aktiivse vormi tarbimine soovitatav.

Samas on toodud välja, et puuduvad teaduslikud uuringud, mis näitaksid, et muid folaadi vorme (nt 5-MTHF) sisaldavad toidulisandid võivad ära hoida neuraaltoru defekte. (18)

2.2. Folaadid toidust

Hinnanguliselt imendub umbes 85% rikastatud toidust või toidulisanditest saadud foolhappest, samas kui keha kasutab ainult 50% toidust saadavast looduslikust folaadist. (3)

Foolhapet leidub looduslikult paljudes toiduainetes, sealhulgas köögiviljades (eriti tumerohelistes lehtköögiviljades), puuviljades, pähklites, ubades, hernestes, mereandides, munades, piimatoodetes, lihas, linnulihas ja teraviljades. Spinat, maks, spargel ja rooskapsas on kõrgeima folaadisisaldusega toiduainete hulgas. Kõik need toiduained on ka osa tervislikust ja mitmekülgsest menüüst.

Folaadirikaste toiduainete tarbimise kasuteguriks on üldine positiivne mõju tervisele, ka teiste vitamiinide ja mineraalainete koguse suurendamine.

KOKKUVÕTE

Arvestades pöördvõrdelist seost toidust saadava folaadi tarbimise ja vähiriski vahel ning looduslike folaatidega seotud järjekindlamat kaitsvat toimet võrreldes sünteetilise foolhappega, mida täheldati epidemioloogilistes uuringutes, tuleks folaate hankida looduslikest toiduallikatest optimaalse folaadisisalduse ja võimaliku vähi tekke ennetamiseks. (19) See eeldaks keskmise inimese toitumises suurt muutust tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua poole.

Rasedust planeerides kontrollida folaadi taset analüüsiga, sest varud ja vajadused on erinevad sõltuvalt geneetikast, toitumisest ning üldisest terviseseisundist. Foolhappe lisandina tarbimise kasuks räägivad juba teadaolevalt paljud uuringute tulemused (20), kuid pikaajalise kasutamise ja riskirühma kuulumise puhul on vajalik see läbi mõelda ja arstiga koos läheneda võimalikele probleemkohtadele.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Bailey R. L., Pac S. G., Fulgoni III, V. L. (2019). Estimation of Total Usual Dietary Intakes of Pregnant Women in the United States. Kasutatud: 13.07.2022, https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/2736174?utm_source=For_The_Media&utm_medium=referral&utm_campaign=ftm_links&utm_term=062119

2. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Kasutatud: 13.07.2022, https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf

3. Folate fact sheet for health professionals (2021). Kasutatud: 14.07.2022, https://ods.od.nih.gov/factsheets/Folate-HealthProfessional/

4. Pfeiffer, C. M., Sternberg, M. R., Fazili, Z., Yetley, E. A., Lacher, D. A., Bailey, R. L., Johnson, C. L. (2014). Unmetabolized folic acid is detected in nearly all serum samples from US children, adolescents, and adults. Kasutatud: 14.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25733468/

5. Sweeney, M. R., McPartlin, J., Scott, J. (2007). Folic acid fortification and public health: report on threshold doses above which unmetabolised folic acid appear in seerum. Kasutatud: 14.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17378936/

6. Araghi, S. O., Kiefte-de Jong, J. C., van Dijk, S. C., Swart, K. M. A., van Laarhoven, H. W., van Schoor, N. M., de Groot, L. C. P.G. M., Lemmens, V, Stricker, B. H., Uitterlinden, A. G., van der Velde, N. (2018). Folic Acid and Vitamin B12 Supplementation and the Risk of Cancer: Long-term Follow-up of the B Vitamins for the Prevention of Osteoporotic Fractures (B-PROOF) Trial. Kasutatud 13.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30341095/

7. Qin, T., Du, M., Du, H., Shu, Y, Wang, M., Zhu, L. (2015). Folic acid supplements and colorectal cancer risk: meta-analysis of randomized controlled trials. Kasutatud: 13.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26131763/

8. Rees, J. R., Morris, C. B., Peacock, J. L., Ueland, P. M., Barry, E. L., McKeown-Eyssen, G. E., Figueiredo, J. C., Snover, D. C., Baron, J. A. (2017). Unmetabolized Folic Acid, Tetrahydrofolate, and Colorectal Adenoma Risk. Kasutatud: 13.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28600398/

9. Petre, A., Link, R. (2021) 4 Potential Side Effects of Too Much Folic Acid. Kasutatud: 14.07.2022, https://www.healthline.com/nutrition/folic-acid-side-effects

10. Hariz, A., Bhattacharya, P. T. (2021) Megaloblastic Anemia. Kasutatud: 14.07.2022, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK537254/

11. Vitamin B12 fact sheet for health professionals (2022). Kasutatud, 14.07.2022, https://ods.od.nih.gov/factsheets/VitaminB12-HealthProfessional/

12. Krishnaveni. G. V., Veena, S. R., Karat, S. C., Yajnik, C. S., Fall, C. H. D. (2013). Association between maternal folate concentrations during pregnancy and insulin resistance in Indian children. Kasutatud: 14.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24162586/

13. Valera-Gran, D., Navarrete-Muñoz, E. M., Garcia de la Hera, M., Fernández-Somoano, A., Tardón, A., Ibarluzea, J., Balluerka, N., Murcia, M., González-Safont, L., Romaguera, D., Julvez, J., Vioque, J., INMA Project (2017). Kasutatud: 14.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28724645/

14. Servy, E. J., Jacquesson-Fournols, L., Cohen, M., Menezo, Y. J. R. (2018). MTHFR isoform carriers. 5-MTHF (5-methyl tetrahydrofolate) vs folic acid: a key to pregnancy outcome: a case series. Kasutatud: 14.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29882091/

15. AbdRaboh, N. R., Badr, S., Ali, S. (2013). Prevalence of methylenetetrahydrofolate reductase C677T and A1298C polymorphisms in Egyptian patients with type 2 diabetes mellitus. Kasutatud: 15.07.2022, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1110863012000924

16. Henderson, A. M., Aleliunas, R. E., Loh, S. P., Geok Lin Khor, G. L., Harvey-Leeson, S., Glier, M. B., Kitts, D. D., Green, T. J., Devlin, A. M. (2018). l-5-Methyltetrahydrofolate Supplementation Increases Blood Folate Concentrations to a Greater Extent than Folic Acid Supplementation in Malaysian Women. Kasutatud: 16.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29878267/

17. Greenberg, J. A., Bell, S. J., Guan, Y., Yu, Yh. (2011). Folic Acid Supplementation and Pregnancy: More Than Just Neural Tube Defect Prevention. Kasutatud: 16.07.2022, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3218540/

18. General Information About NTDs, Folic Acid, and Folate (2022). Kasutatud: 16.07.2022, https://www.cdc.gov/ncbddd/folicacid/faqs/faqs-general-info.html

19. Kim, Yi. (2018). Folate and cancer: a tale of Dr. Jekyll and Mr. Hyde? Kasutatud: 16.07.2022, https://academic.oup.com/ajcn/article/107/2/139/4911454?login=false

20. Williams, J., Mai, C. T., Mulinare, J., Isenburg, J., Flood, T. J., Ethen, M., Frohnert, B., Kirby, R. S., Centers for Disease Control and Prevention (2015). Updated estimates of neural tube defects prevented by mandatory folic Acid fortification – United States, 1995-2011. Kasutatud: 16.07.2022, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25590678/