Keha vajadus mikro- ja makrotoitainete järgi raseduse jooksul kasvab. Need on olulised loote kasvamiseks, õigeks arenguks ja riskide vähendamiseks. Vitamiinide ja mineraalainete üle- või puudujäägid on igaühel individuaalsed ja need saab välja selgitada vereanalüüsi teel.
2019. aastal tehtud Purdue ülikooli uuringud avastati, et paljud rasedad naised ei saa piisavalt olulisi toitaineid isegi toidulisandite võtmise korral. Uuringu kohaselt on paljudel rasedatel naistel puudus D-, C-, A-, K-, B-6- ja E-vitamiini, samuti raua, folaadi, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja koliini puudus. Lisaks võib enamik naisi saada liiga palju naatriumi ja foolhapet, mis on tõenäoliselt tingitud toidulisandite tarbimisest.
Täna keskendume ainetele, mille vajadus raseduse jooksul vastavalt uuringutele suureneb. Sellele vastavalt teatud toiduainete osakaalu oma menüüs suurendades, on võimalik rasedatel need tervisliku toidu kaudu oma kätte saada.
Valgud
Valkude vajadus raseduse ajal on 70 kuni 100 grammi päevas. Vajadus suureneb jooksvalt sõltuvalt raseduse suurusest ja kaalutõusust. Mõne nädala jooksul pärast viljastumist toimuvad valgu metabolismi kohandused, et toetada loote kasvu ja arengut, säilitades samal ajal ema homöostaasi ja valmistudes imetamiseks. Valkude kasutamine toidust ja ladestumine uute kudedena on energiast sõltuvad imendumise, aminohapete transpordi, valgusünteesi ja proteolüüsi etappides. Seega peab raseduse ajal toiduga tarbimine sisaldama piisavalt energiat ja valku, et tagada terve imiku õigeaegne sünnitamine.
Kaltsium
Rasedate ja rinnaga toitvate naiste kaltsiumi vajadus päevas on 900 mg Eesti toitmissoovituste järgi, USA andemetes 1000 mg. Kui tarbida kaltsiumi toidulisanditena, imendub see kõige paremini võttes korraga 500 mg või vähem päeva jooksul.
Kasvava loote mineraalainete vajadus kaetakse suures osas kaltsiumi suurenenud imendumisega soolestikust. Kaltsiumi lisamine raseduse ajal naistele, kellel on puudulik toiduga kaltsiumi tarbimine, on kasulik preeklampsia ja enneaegsete sünnituste ärahoidmisel ning emade ja imikute luude tervise parandamisel.
Raud
Keha kasutab rauda hemoglobiini tootmiseks. Hemoglobiin on punaste vereliblede valk, mis kannab hapnikku keha kudedesse. Raseduse ajal vajab naine kaks korda rohkem rauda, et toota rohkem verd ja last hapnikuga varustada. Kui rauavarud ei ole piisavad või tarbitakse raseduse ajal vähe rauda, võib tekkida rauavaegusaneemia, lisaks peavalu või väsimus. Raskekujuline rauapuudusaneemia raseduse ajal suurendab ka enneaegse sünnituse, madala sünnikaaluga lapse ja sünnitusjärgse depressiooni riski.
Rauavajadus päevas on 15 mg Eesti soovituste järgi. Eeldatakse ka, et naisel peaks olema organismi rauavaru raseduse-eelselt vähemalt 500 mg. Raseduse kahel viimasel trimestril võib olla olenevalt organismi rauatasemest vajalik raua lisatarbimine, vastavalt arsti/ämmaemanda ettekirjutustele. USA soovituste järgi vajab lapseootel naine rauda 27 mg. Raua imendumist soodustab tarbimine koos C-vitamiini rikaste toitudega.
Rauavajadust võib olla raske katta ainult toiduga, eriti kui tekib vastumeelsus liha suhtes või ollakse taimetoitlane või vegan. Neil, kes liha saavad süüa, võib regulaarne taise punase liha tarbimine aidata suurendada toidust saadava raua kogust.
Folaat
Folaat, mille sünteetiline vorm on foolhape, mängib olulist rolli neuraaltoru defektide riski vähendamisel. Need on tõsised sünnidefektid, mis mõjutavad lapse aju ja seljaaju arengut ning põhjustavad seisundeid nagu näiteks spina bifida ja anentsefaalia.
Eestis on folaatide tarbismissoovitus rasedatele 500 mikrogrammi. Ameerika sünnitusabi ja günekoloogia kolledž (ACOG) soovitab 600–800 mikrogrammi folaate. Ei tasu unustada ka, et esineb MTHFR geeni mutatsioon, mis takistab nende kehal toidust saadavat või täiendavat foolhapet selle kasutatavaks vormiks metüülfolaadiks korralikult ja tõhusalt muundada.
Foolhappe toidulisandina tarbimine ei pruugi aga olla parim variant. Mitmed uuringud näitavad, et metaboliseerumata foolhappe krooniliselt kõrgenenud tase võib avaldada kahjulikku mõju tervisele, sealhulgas suurendada vähiriski. Isegi väike päevane annus 400 mikrogrammi võib põhjustada metaboliseerumata foolhappe kogunemist vereringesse. Kuigi foolhappe kõrge tarbimine on murettekitav, on selle mõju tervisele ebaselge ja vaja on täiendavaid uuringuid. (Uuri lähemalt eelnevaid artikleid!)
Vähesel määral suurenevad vajadused
Suureneb lapse arenguks hädavajaliku A-vitamiini vajadus, aga tuleb olla ettevaatlik A-vitamiini loomse päritoluga allikate (nt siseorganid) liigsete koguste suhtes, mis võivad suurtes kogustes põhjustada toksilisust. Rasedate vajadus Eesti toitumissoovituste järgi on 800 RE.
Teine oluline on C-vitamiin, mis aitab paremini omastada rauda. Rauavajadus kasvab hüppeliselt ja seega on ka C-vitamiini roll kehas aina suurem.
Lisaks B-vitamiinide hulka kuuluvate folaatite vajaduse suurenemisele, on rohkem vaja ka B1, B2 ja B6 vitamiine. Samuti tõuseb E-vitamiini vajadus, aga selle puudumist tervetel inimestel ei esine.
Mineraalainetest suureneb tsingi ja joodi vajadus vastavalt Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele.
Loomulikult on vajalik jälgida, et raseda toitumine oleks muus osas kooskõlas tervisliku toitumise soovitustega. Lisaks suurenenud valkude tarbimisele, peaks menüüs olema ka head rasvad ja komplekssed süsivesikud. Kindlasti pidada kinni D-vitamiini soovituslikest kogustest, sest see on vajalik kaltsiumi imendumiseks.